Kerime natuke aega tagasi ja vaatame, mida 2018 minu jaoks investeerimismaailmas tõi.
Ma alustasin 2018 aasta alguses sisuliselt nullist investeerimismaailmas. Ma olin endale kokku kogunud higi ja vaevaga ca 120 000 eurot, kuid olin sellest ära investeerinud vaid väga väikese osa. 2018 alguses otsustasin, et tuleb, mis tuleb, aga ma pean hakkama investeerima.
Õnneks samal ajal tuli välja ka Mintose “raha tagasi” kampaania, mis andis tugeva lükke alustamiseks. Suunasin pea 2/3 oma portfellist Mintose portaali ning püüdsin maksimumi võtta boonustest. Sellest algatusest sain motivatsiooni juurde, sest nägin, et raha tegi raha.
Eelnevalt lihtsalt konto peal seisnud raha seisis, siis nüüd tegi see raha minu eest tööd. Suunasin kogu oma vaba raha portfelli ja jaotasin selle erinevate varaklasside vahele. Lõviosa haaras sellest ühisrahastus, kuid vaikselt hakkasid sisse imbuma ka RahaBotid ja aktsiad.
Portfell keerutas igapäevaselt tulu ning mu teadmised investeerimismaailmas aina kasvasid ja kasvasid. Tegin endale korraliku exceli tabeli, mis näitab ära, kus iga viimnegi sent asetseb ning kui palju üks või teine instrument tootlikust toodab.
Mulle meeldib selliseid numbreid jälgida, sest nii on kohe visuaalselt ja konkreetselt näha, mida su raha teeb. Ma olen seda usku, et kuskile edasi jõudmiseks on vaja teada, kus sa hetkel asud.
Umbes samal ajal alustasin ka blogi pidamisega, mis on toonud mulle mitu uut sõpra ja aidanud väga palju kaasa oma teekonna jälgimisele. Lisaks sai vahepeal ka väike taassünd tehtud, millest saab lähemalt lugeda siit: Rahaboti taassünd!
Eelmise aasta top kolm kõige loetumad postitust olid:
Just-nende-ametitega-on-voimalik-eestis-teenida-10-000-eurot-kuus
10-000-eurot-mintosest-nagu-maast-leitud
Ääremärkusena võin ära mainida, et esimese ja teise postituse vahel oli suisa 3x vahe. Kes siis ei tahaks teenida igakuiselt vähemalt 10 000 eurot!?
Aga see ei ole finantsblogi, kui me numbritest ei räägiks. Kerime aega edasi ning jõuame 2018 aasta lõppu. Alustasin oma portfelliga ca 120 000 euro pealt ning lõpetasin 262 000 euro peal. Suutsin oma investeerimisportfelli aastaga kasvatada ca 112%. See koosneb nii raskest tööst kui ka passiivsest sissetulekust. Investeerimise abil suutsin endale aastaga täiesti higivabalt teenida ca 23 000 eurot. See on põhimõtteliselt 2000 eurot kuus, mida ma ei oleks saanud, kui oleksin endiselt oma hirmudes kinni hoidnud. Selle põhjal võiksin õelda, et olen saavutanud justkui finantsvabaduse.
Seda on kuidagi ulme mõelda. Numbrid ju ei valeta, aga pea ei taha uskuda. Ma võibolla arvasin, et selle finantsvabaduse finishi joone ületamisel käib lõpupauk ja lendavad konfetid ja sampanja voolab ojadena ning on konkreetne punkt, kus saad teada, et oledki master. Aga tundub, et see protsess on pigem sujuv, vaevu märgatav. Umbes sama nagu päevad on kõik ühesugused, aga kui vaatad tagavaatepeeglisse, siis on äkitselt päevadest saanud aastad.
Mu kogu portfelli tootlus oli selline tubli Harju keskmine. Ei midagi väga halba aga ega ka midagi ülemäära rõõmustavat.
Mintos pakkus aastalõikes 10% ja kuni 48% tootlust, andes keskmiseks ca 18%.
Omaraha pakkus aastalõikes 7% ja kuni 21% tootlust, andes keskmiseks ca 15%.
Rahabotid pakkusid stabiilset 7% ja kuni 20% tootlust, olles keskmiselt selline ca 12%.
Baltic Horizon Fund pakkus ca 11% tootlust.
Ja nüüd portfelli häbiplekid:
SAB1L pakkus xirri järgi -42% tootlust. Suuresti põhjustatud aasta lõpu kukkumisest ja liiga vara ostmisest.
Apranga tõi koju xirri järgi -57% tootlust. Täitsa häbi tunnistada, et see “investeering” on küll nüüd vist mööda läinud. Ometigi mulle väga sümpatiseerib Apranga ja just Zara. Aga ka Investor Toomas on “uppuvalt laevalt” väljunud ja oma osad maha müünud. Mina aga kõlgun veel paadi küljes ja ei taha lahti lasta. Ma ei teagi, kas olen loll või mitte.
Raha sõi sujuvalt ära ca -4% pangakontol istudes.
Kõige valusamalt sain vastu pükste aktsiatega, mis mind just emotsionaalselt kõige rohkem kõnetanud on. Samuti ei maksa unustada, et inflatsioon närib üsna võimsalt seisvat raha ära.
Vaatame aga, mida 2019 toob ning kas suudan finantsvabaduse taset säilitada.
Mida ma õppisin selle aastaga:
- Alusta investeerimisega kohe. Ära oota uut aastat, homset päeva või palgatõusu. See algab nüüd ja kohe. Kui ma oleks jäänud oma hirmudesse kinni ja oodanud, siis ma ei oleks teeninud 23 000 eurot higivabalt.
- Ära torma uisapäisa investeerima. Investeerimisvõimalused on nagu trammid. Kui üks läheb, siis teine tuleb.
- Suurem tootlus võib paberi peal suur olla, aga mitte reaalsuses. Seetõttu oli ka meil vahepeal väga palju BitCoini miljonäre. Aga kui sa oma raha kätte ei saa, siis kas sa ikka oled miljonär?
- Ära tee lolle otsuseid ja sa võidad pikas perspektiivis. Piisab ühest kehvast investeeringust, et kaotada kogu oma kasum või suisa portfell.
- Kogu enda ümber inimesi, kelle eluviiside poole püüdled ning kes sind toetavad. Me oleme kõik oma lähedaste peegeldused. Pigem olgu need siis positiivsed ja head.
- Kui sa ei mõista midagi, siis proovi see enda jaoks lugedes või teistega arutledes selgeks teha.
- Mäe otsa ronimine on parem kui mäe otsas istumine!
Selle aasta eesmärkidest räägime aga juba järgmises postituses 🙂
