Märts on olnud väga emotsionaalne kuu. Kui paar kuud tagasi suri üks mu tuttavast nooremapoolsem kolleeg, siis poleks uskunud, et juba märtsis tuleb ka mul endal väga lähedase inimese surmaga kokku puutuda. See lõi üsna korralikult rivist välja, kuna olin ise üksi tema kõrval, oodates kiirabi. Kahjuks ei suutnud brigaad teda enam ellu äratada. Esimesed päevad ja eriti ööd olid väga rasked. Keeruline oli peast välja saada mälupilte ja hääli, mida teeb surev inimene. Ja kõige rohkem hakkasid piinama mõtted, et kui oleks teinud nii või teinud naa, siis äkki oleks olnud lõpplahendus teistsugune. Ainukeseks päästvaks mõtteks oli see, et iga uus päev teeb asja mentaalselt kergemaks. Ja nii on ka õnneks läinud. Päev päeva järel olen vaikselt august välja roninud ja suudan jälle näha maailma helgemates piltides. Samamoodi tunnevad vast hetkel väga paljud inimesed, kes on lähedase koronaaviiruse tõttu kaotanud. Ei saa me üle ega ümber maailma kõige põletavamast teemast. See sama viirus on ka minu portfellile oma jälje jätnud.
Märtsi alguses õnnestus ära teha mõned suuremad projektid, mis õnneks aitasid portfelli ülespoole vedada. Sarnast taktikat kasutas ka Elunaut oma viimases postituses. Õnn on aga lühike, kuna aprilli töökalender on ca 85% ulatuses vähenenud. Ja kui kriis hetkel ei kao, siis pigem näeme järgmised kuud stagnatsiooni või langust. Kulusid väga enam optimeerida ei saa.
Hetkel on portfell ca 405 000 eurot ning netoportfell ca 345 000 eurot. Portfelli tõus kuulõikes ca 1,5%. Kõik selle aasta eesmärgid võib aknast välja visata, sest kui tööd ei ole, siis ei tule ka sissetulekut ja portfell ei kasva.
more “Kriisi algus – 20.03 h2ck.final.märts”